3. klassi kroonika: October 2006

RAAMATUKOGUDE LAHTIOLEKUAJAD

SUURE-JAANI GÜMNAASIUMI RAAMATUKOGU ON AVATUD ESMASPÄEVAST REEDENI KL. 8.00-16.00

SUURE-JAANI RAAMATUKOGU ON AVATUD:
TEISIPÄEV 12:00 – 19:00
KOLMAPÄEV 10:00 – 17:00
NELJAPÄEV 12:00 – 19:00
REEDE 12:00 – 19:00
LAUPÄEV 10:00 – 15:00

RAAMATUKOGU ON SULETUD PÜHAPÄEVAL JA ESMASPÄEVAL.

SUURE-JAANI RAAMATUKOGU TELEFONINUMBER: 4371 385

SUURE-JAANI RAAMATUKOGU LASTEOSAKONNA
LUGEJA MEELESPEA

· LASTERAAMATUKOKKU ON LUGEMA OODATUD KÕIK LAPSED JA TEISED LASTEKIRJANDUSE KASUTAJAD
· MEIE LUGEJAKS SAAMISEKS VÕTA KAASA ÕPILASPILET VÕI MUU DOKUMENT
· RAAMATUID LAENUTAME KOJU 14 PÄEVAKS, TÄHTAEGA SAAB PIKENDADA (KA TELEFONI TEEL)
· KOOLIKOHUSTUSLIKUST KIRJANDUSEST SAAD KORRAGA KOJU LAENUTADA 1 RAAMATU
· TEATMERAAMATUID, VÄRSKEID AJAKIRJU JA AJALEHTI SAAB KASUTADA KOHAPEAL
· RAAMATUKOGU RAAMATUID PEAB HOOLIKALT HOIDMA. KAOTATUD VÕI RIKUTUD RAAMAT TULEB ASENDADA SAMAVÄÄRSEGA VÕI MAKSTA SELLE EEST KUNI 10-KORDNE HIND

RINGIDEST OSAVÕTT

mudilaskoor ( Age Einulo)-
E (poisid) 13.05, K (tüdrukud) 13.05
Laura, Anna-Kaisa, Merris, Andrea Maris, Klaara-Kaari, Marleen, Janeli,
Kätlin, Siim, Marti, Janek, Margus

ansambel ( Age Einulo )-
Laura, Anna-Kaisa, Merris, Andrea Maris, Marleen, Janeli, Kätlin, Margus, Siim, Janek, Marti

klaveriklass (Age Einulo)-
Laura, Anna-Kaisa

klaveriklass ( Riina Mankin)-
Merris

maadlus ( Antti Evert )-
K 13.05, muul ajal kokkuleppel treeneriga
Marti, Renek, Gustav-Erik, Rauno, Elari, Carl-Eric

lauatennis ( Antti Evert )-
kokkuleppel õpetajaga
Janar, Carl-Eric, Rauno, Elari, Anna-Kaisa, Heilika, Kätlin, Gustav-Erik

kergejõustik ( Kai Kiik )-
E ja K 13.15
Marti, Siim, Janek, Kätlin

rahvastepall ( Kai Kiik )-
R 13.15
Marti, Carl-Eric, Elari, Siim, Kätlin

tennis ( Reet Mutso)-
P 17.00
Carl-Eric, Laura

shõutants ( Sirli Mändma )-
T ja N 14.00
Andrea Maris, Janeli, Anna-Kaisa, Merris

kaardimäng ( Õnne Aver )-
N 13.15
Marti, Margus

jalgpall ( Sergei Vassiljev, Kristjan Kärt )-
R 14.00
Deivid, Elari, Siim, Rauno, Marti, Renek

Noortekeskuse näpunukuring ( Marlen Silm)-
E 14.30
Anna-Kaisa, Andrea Maris

Noortekeskuse kunstiring ( Riina Neeme)-
R 14.30
Anna-Kaisa, Andrea Maris, Klaara-Kaari, Merris, Karina

KÄISIME NOORTEKESKUSES

Käisime 26. oktoobril kogu klassiga noortekeskuses.

Kingituseks viisime kaasa padja, mille oli meie jaoks õmmelnud Deividi ja Marleeni vanaema. Noortekeskuses ootasid meid Anna-Kaisa ema ja isa, kellele kingituse üle andsime.

Iga külaline peab end külalisraamatus registreerima.

Karina ema üllatas meid õunakoogiga.

See oli väga maitsev!

Suuri lauamänge mängida meeldis nii tüdrukutele kui poistele.

Padjatoas on ka mõnus.

Noortekeskuses saab ka karaoket laulda.

Õppimistoas saab rahukilt õppida või joonistada.
Noortekeskus on avatud esmaspäevast reedeni kl.13.00-20.00.
Infot saab telefonil 4371382.

ANNA-KAISA MUINASJUTT

Päkapikumaa

Oli kord seitsme maa ja mere taga Päkapikumaa. Päkapikud olid väiksed ja elasid hästi. Päkapikke oli külas kokku 25. Ühel päeval tuli nende juurde üks koerakutsikas.Ta niuksus ja palus, et päkapikud teda aitaks. Nimelt oli ta mürades ja peitust mängides oma kodu kaotanud ja ei suutnud seda enam üles leida. Tal ei olnud ka kaelarihma. Päkapikud küsisid, kus ta elab. Kutsu vastas, et elab Inimestemaal. Kutsu polnud sellisest maast nagu Päkapikumaa kuulnudki. Päkapikud ütlesid kutsule, et inimesed on väga suured ja võivad neile peale astuda. Nad ei julgenud Kutsut koju viima minna. Siis ütles üks päkapikk teisele, et võiks minna võluhaldja juurde, äkki saab tema aidata. Kuigi tee oli väsitav ja pikk, kuna metshaldjas elas väga-väga kaugel, pidasid päkapikud vapralt vastu. Kui nad metshaldja juurde jõudsid, olid päkapikud ja kutsu väga väsinud. Metshaldjas ehmatas ja küsis väga imeliku näoga, miks nad olid tulnud. Päkapikud vastasid, et tulid abi paluma. Nad soovisid, et metshaldjas ükskõik kuidas välja mõtleks, kus see koer elab. Päkapikud seletasid läbisegi, kuidas koer oli ära eksinud ja tulnud nende juurde. Ta otsis õiget teed ja püüdis oma kodu leida, aga otsingud ei kandnud vilja. Haldjas mõtles natuke ja võttis siis ühest mereaarde kastist ühe kuuli. Sellel kuulil oli väga paks tolmukord. Haldjas ütles, et see on võlukuul ja see on siin kastis juba 10 aastat seisnud. 10 aasta jooksul pole selliseid viperusi juhtunud, seletas haldjas. Ta lausus võlusõnad: „Kuulike, kuulike, mis on su nimi, ütle mu nimi ja loe mu mõtteid, ütle ja ütle, kui leiad seal miskit”. Varsti hakkas kuul tasase häälega pajatama: „Kutsu elab Tallinnas Pallasti tänaval majas number 12, kortrer 6”. Haldjas ütles päkapikkudele: „Ronige kutsikale selga ja juhatage ta koju!” Päkapikud upitasidki end koera selga, lehvitasid metshaldjale ja hakkasid minema. Nad olid väga tublid ja viisid koera koju. Kui kutsu oli koduuksest sisse juhatatud, panid päkapikud pähe võlumütsid, mille haldjas oli neile andnud. Nende imestus oli väga suur, sest hetke pärast olid nad juba tagasi Päkapikumaal. Nad olid väga õnnelikud, et olid hädas olnud kutsut aidata saanud. Päkapikud on küll imepisikesed, kuid abi on neist suurtelegi!

LAURA MUINASJUTT

Üks kass kaob ära.

Elas kord üks kass Miisu. Tal oli väga hea kodu. Aga ühel päeval kadus Miisu ära. Perenaine hakkas teda otsima. Otsis ja otsis, aga ei leidnud Miisut üles. Siis perenaine muretses Miisu pärast. Aga ühel päeval toodi perenaisele kasse juurde, ainult Miisu ei tulnud tagasi. Perenaine pidi praegu leppima nende kassidega, kes talle toodi. Siis ühel päeval läks perenaine nende kassidega Miisut otsima. Nad otsisid kõik koos ja lõpuks leidsidki Miisu üles. Perenaine rõõmustas. Siis perenaine ütles :"Oh kui hea, et Miisu üles leidsin." Nad läksid koju. Kui nad jõudsid koju, siis perenaine andis kassidele süüa ja sõi ka ise . Kui kõhud täis said, läksid nad magama. Hommikul sõid ja jõid nad jälle, kuni kõhud täis said ja läksid jalutama. Kassidel oli korralikult rihm kaela ümber. Nad nägid tee peal igasuguseid asju: puid, põõsaid, lilli, maju ja inimesi. Lõpuks kassid ei jõudnud kõndida ning läksid nad koju.

JANELI MUINASJUTT

Elas kord üks liblikas. Ta oli väga kurb, sest ta oli üksi. Ükskord tuli sinna liblika juurde üks haldjas. Ja ta võlus liblikale lossi. Haldjas ütles liblikale, et homme tuleb sinna lossi kuri nõid. Ja see nõid tuligi lossi, aga liblikas oli kaval. Ta peitis ennast kappi ja vaatas, et seal kapis on ka teised liblikad. Ta oli nii rõõmus, et ta enam üksi polnud. Siis ta rääkis teistele liblikatele ka ,et lossis on kuri nõid ja nõiale lõpu peale tegemiseks on vaja lilletolmu. Liblikad otsustasid teda aidata ja kõik läksid lilletolmu korjama. Kui see neil korjatud oli, siis nad puistasid lilletolmu nõiale peale. Ja nõid suri ning liblikad elasid elu lõpuni õnnelikult koos.

MEIE KIVILEPATRIINUD

KÄISIME RAAMATUKOGUS

Oktoobris tähistatakse ettelugemispäeva. Meie käisime selle puhul kogu klassiga Suure-Jaani Linnaraamatukogu lasteosakonnas külas. Kaire tutvustas meile raamatukogu ja kordas üle raamatukogu kasutamise reeglid. Veel oli ta välja pannud näituse uuematest lasteraamatutest. Ta luges meile ette ka katkendi raamatust
„ Käpipuu vennaskond“. Selgus, et meie klassist käivad kõige sagedamini raamatukogus Margus, Siim ja Madis.

MEIE PIKKUSED SEPTEMBRIS

144 cm-Deivid
143cm- Helar
142 cm-Andrea Maris
141 cm- Anna-Kaisa
140 cm-Merris
139 cm- Marleen ja Gustav-Erik
138 cm- Janeli
137 cm- Karina, Margus, Kätlin
136 cm- Heilika ja Carl-Eric
134 cm- Siim ja Janek
133 cm- Marti
131 cm- Laura
130 cm- Janar
129 cm- Renek
128 cm- Hanna-Maria
127 cm - Elari
122 cm- Rauno
119 cm- Klaara-Kaari ja Madis

HEILIKA SÜNNIPÄEV

Heilika sai 17. oktoobril 9-aastaseks.

LEIVANÄDALA LÕPETAMINE

Leivanädala lõpetamine

Laupäeval, 14. oktoobril toimus Viljandi linnaraamatukogu galeriis leivanädala lõpetamine. Meie klassist olid sinna palutud Anna-Kaisa Adamson, Laura Johanson, Andrea Maris Aule, Marleen Helimets ja Hanna-Maria Reimand. Kõigepealt näidati kohaletulnutele filmi rukkileivast, leivategemisest kodus ja suures leivatehases. Küpsistelaua oli katnud AS Koidu Pagar. Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt jagas auhindu ja tänukirju Ele Saar. Meie klass sai tänukirja ja suure kommikoti ühiselt leivapakenditest valmistatud memoriini ja doomino eest. Kõik lapsed said lisaks maiustustele endale mälestuseks ka leivanädala kleepsu ja märgi ”Olen tubli leivasööja”. Pärast võis raamatukogu lasteosakonnas vaadata kõiki leivanädala konkursile saadetud töid. Mul on väga hea meel, et meie klass sellel võistlusel osales.

Anna-Kaisa Adamson

MEIE KLASSI REEGLID

1. Koolis ei tohi teisi lüüa.
2. Tunnis ei tohi juttu ajada ega lollusi teha.
3. Õpetajaid tuleb austada, neile tuleb tere öelda.
4. Pulgakomm suus ei tohi ringi joosta, see on ohtlik.
5. Koolimajas ei tohi nätsu närida.
6. Vahetunni ajal ei tohi klassis olla.
7. Hoia enda töökoht ja töövahendid alati korras.
8. Ära sodi ega peida teiste asju.
9. Ära kiusa teisi, vaid ole kõigi vastu sõbralik.
10. Kooli kohvikusse tohib ostma minna pärast neljandat tundi.

Need reeglid koostasid Suure-Jaani Gümnaasiumi
II klassi õpilased septembris 2006

MARLEENI SÜNNIPÄEV

Marleen sai 12. oktoobril 9-aastaseks.Ta kostitas meid kodus tehtud vahvlite
ja maitsvate õuntega. Pildile kutsus Marleen Andrea-Marise.

MADISE ARBUUSID

Madise koduaias kasvasid sel aastal arbuusid. Saak oli hea ja Madis tõi mõned ka kooli kaasa. Kõigepealt joonistasime arbuuse kunstitunnis, hiljem pakkus Madis kõigile tüki arbuusi ka maitsmiseks.